KUUSALU KALMISTU

Kalmistu värav

Nii nagu iga kihelkonnakiriku, kuulus ka Kuusalu kiriku juurde kalmistu, kuhu maeti suur osa kirikuraamatus kirjas olnud inimestest. Kuusalu kalmistu rajamisdaatum, aasta 1802, on raiutud kalmistu loodepoolsesse paemüüri. Kalmistut on järk-järgult laiendatud, algselt müüriga ümbritsetud ruudust on saanud kagu suunas väljavenitatud ristkülik. 1921 aastal avati kalmistul esmakordselt ja 1988 aastal teistkordselt mälestussammas Kuusalu koguduse poegadele, kes jätsid oma elu Vabadussõjas. Kui enamik Eesti Vabadussõja sammastest langes 1940 aastatel lammutamise ohvriks, siis Kuusalus leiti kompromiss selles, et mälestussambalt kõrvaldati Vabadussõda nimetav tekst ja langenute nimed, alles jäi aga tekst I Maailmasõjas langenute mälestuseks. Tagasihoidlik, mustast kivist lihvitud sammas sisaldab uute kõrval  tükke ka originaalist. Otse kalmistu värava kõrval on avatud ka mälestuskivi 1941 ja 1949 aasta küüditatute meenutuseks ning teine mälestuskivi okupatsiooni ajal represseeritutele. Kuulsamad kalmistule maetud inimesed on pastorid Ahrens ja Kentmann, pastor ja helilooja Schütz, krahv Stenbock’i perekond, koolmeister Fromm, loodusteadlane Gustav Vilbaste, arhitektid August Volberg ja Erika Nõva, kirjanik Evald Jalak. Kultuurilooliselt olulisemad hauatähised jäävad raamihoone ja peavärava-esisesse kvartalisse.

Kuusalu kalmistuvaht on Ivar Tuurmaa, telefon 6072357

Vabadussõja mälestussammas

Pastor Eduard Ahrensi hauakivi

Raamihoone