Kalmistud
Kuusalu kalmistu kuulub EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudusele, kes seda ka haldab ning on kehtetanud kalmistu kasutamise eeskirja
Leesi kalmistu kuulub EELK Leesi Katariina kogudusele, kes seda ka haldab.
Loksa kalmistu kuulub EELK Loksa Püha Neitsi Maarja kogudusele, kes seda ka haldab.
Kalmistutel toimuvad matmised, puudelõikused, hauakaevamised ja hauakujundused tuleb kooskõlastada vastavalt Eesti Vabariigi kalmistuseadusele kalmistu haldajaga. NB! Pelgalt haldaja teavatamisest ei piisa.
Kuusalu ja Leesi ning Loksa kalmistule ei tohi matta loomi.
Kuusalu kalmistu
Kuusalu kalmistu ja matuste korraldamisega tegeleb EELK Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas, telefon 5044714.
Kalmistu kvartalid: 1, 2 ja 3 ning 4 ja 5
Maetute nimed, pildid haudadest ja asukohad asuvad SIIN.
Kuusalu kihelkonnakiriku juurde kuulus ka Kuusalu kalmistu, kuhu maeti suur osa kirikuraamatus kirjas olnud inimestest. Kuusalu kalmistu on rajatud aastal 1802. See daatum on raiutud kalmistu loodepoolsesse paemüüri. Kalmistut on järk-järgult laiendatud, algselt müüriga ümbritsetud ruudust on saanud kagu suunas väljavenitatud ristkülik.
1921 aastal avati kalmistul esmakordselt ja 1988 aastal teistkordselt mälestussammas Kuusalu koguduse liikmetele, kes jätsid oma elu Vabadussõjas. Kui enamik vabadussõja ausammastest langes 1940 aastatel lammutamise ohvriks, siis Kuusalus leiti kompromiss. Mälestussambalt kõrvaldati Vabadussõda nimetav tekst ja langenute nimed ning alles jäi tekst I Maailmasõjas langenute mälestuseks. Tagasihoidlik, mustast kivist lihvitud sammas sisaldab uute kõrval tükke ka originaalist. Otse kalmistu värava kõrval paikneb mälestuskivi 1941. ja 1949. aasta küüditatute meenutuseks ning teine mälestuskivi okupatsiooni ajal represseeritutele. Seega täitus 16. mail 2021 100 aastat ausamba püstitamisest Kuusallu ja siinne ausammas oli Eestis esimene vabadussõjale pühendatud mälestusmärk.
Pildil: Kuusalu I Maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestusmärk.
Kuulsaimad Kuusalu kalmistule maetud inimesed on pastorid Ahrens ja Kentmann, pastor ja helilooja Schütz, krahv Stenbocki perekond, koolmeister Fromm, loodusteadlane Gustav Vilbaste, arhitektid August Volberg ja Erika Nõva, kirjanik Evald Jalak. Kultuurilooliselt olulisemad hauatähised jäävad raamihoone ja peavärava-esisesse kvartalisse.
Pildil: pastor Eduard Ahrensi hauakivi
Pildid raamihoonest:
