Kalmistud

Kuusalu kalmistu kuulub EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudusele ja kalmistut haldab samuti EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudus.

Leesi kalmistu kuulub EELK Leesi Katariina kogudusele ja kalmistut haldab EELK Leesi Katariina kogudus.

Loksa kalmistu kuulub EELK Loksa Püha Neitsi Maarja kogudusele ja kalmistut haldab EELK Loksa Püha Neitsi Maarja kogudus.

Kalmistul toimuvad matmised, puudelõikused, hauakaevamised ja hauakujundused tuleb kooskõlastada vastavalt Eesti Vabariigi kalmistuseadusele kalmistu haldajaga (teavatamisest ei piisa).

Loomi Kuusalu ja Leesi ning Loksa kalmistule matta ei tohi.

 

Juhul kui hakkab tekkima probleeme ja isetegevust palju, oleme sunnitud hakkama kasutusse võtma hauakasutuslepingud (paljudel kalmistutel see juba on) ja kahjuks siis tulevad ka mitmed kuluartiklid, mis paraku peavad kinni maksma kalmistukasutajad. Püüame hoida RAHU.Elavatele, kui surnutele, vaatamata meie maailmavaadetest ja rahvustest.

Kuusalu, Leesi ja Loksa kalmistud on ikkagi eelkõige seotud kohaliku kultuurilooga ja püüame järgida ka esivanemate suhtumist ja tõekspidamisi, mitte endi omi.

Kuusalu kalmistu

Kuusalu kalmistu ja matuste korraldamisega tegeleb EELK Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas, telefon 5044714, hinnakiri


Kalmistu värav

kalmistu kaardid: 1, 2 ja 3

kalmistu kvartalid: 1, 2 ja 3 ning 4 ja 5

Maetute nimed, pildid haudadest ja asukohad leiad siit.

Nii nagu iga kihelkonnakiriku, kuulus ka Kuusalu kiriku juurde kalmistu, kuhu maeti suur osa kirikuraamatus kirjas olnud inimestest. Kuusalu kalmistu rajamisdaatum, aasta 1802, on raiutud kalmistu loodepoolsesse paemüüri. Kalmistut on järk-järgult laiendatud, algselt müüriga ümbritsetud ruudust on saanud kagu suunas väljavenitatud ristkülik. 1921 aastal avati kalmistul esmakordselt ja 1988 aastal teistkordselt mälestussammas Kuusalu koguduse poegadele, kes jätsid oma elu Vabadussõjas. Kui enamik Eesti Vabadussõja sammastest langes 1940 aastatel lammutamise ohvriks, siis Kuusalus leiti kompromiss selles, et mälestussambalt kõrvaldati Vabadussõda nimetav tekst ja langenute nimed, alles jäi aga tekst I Maailmasõjas langenute mälestuseks. Tagasihoidlik, mustast kivist lihvitud sammas sisaldab uute kõrval tükke ka originaalist. Otse kalmistu värava kõrval on avatud ka mälestuskivi 1941 ja 1949 aasta küüditatute meenutuseks ning teine mälestuskivi okupatsiooni ajal represseeritutele. Kuulsamad kalmistule maetud inimesed on pastorid Ahrens ja Kentmann, pastor ja helilooja Schütz, krahv Stenbock'i perekond, koolmeister Fromm, loodusteadlane Gustav Vilbaste, arhitektid August Volberg ja Erika Nõva, kirjanik Evald Jalak. Kultuurilooliselt olulisemad hauatähised jäävad raamihoone ja peavärava-esisesse kvartalisse.

 


Vabadussõja mälestussammas


Pastor Eduard Ahrensi hauakivi

 

 


Raamihoone