TOIMETULEKUTOETUS

Kellele makstakse

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude tasumist on alla kehtestatud riikliku toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel on lähtutud minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.

Mis on toimetulekupiir?

Toimetulekupiiriks nimetatakse summat, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul. Summa suuruse määrab Riigikogu igal aastal uuesti. Toimetulekupiir sõltub inimeste arvust perekonnas.

Kehtivad toimetulekupiirid

Vastavalt riigieelarve seaduse § 3 lõikele 7 on toimetulekupiiri määr 1000 krooni kuus üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele, järgnevatele liikmetele 80% sellest ehk 800 krooni.

Pere suurus

Perekonna koosseisu loetakse toetuse taotlejaga abielus või vabaabielus olevad isikud, nende ülalpidamisel olevad lapsed ja vanemad või teised koos elavad ja ühise majapidamisega isikud.

Perekonna koosseisu arvatakse ka perest ajutiselt eemalviibivad päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on samal aadressil, kus elab kõnealune pere.


Sissetulekud

Arvesse võetakse kõigi pereliikmete eelmisel kuul saadud sissetulekud, millest on maha arvatud tulumaks ja/või elatis (alimendid). Sissetulekute hulka ei arvata toimetulekutoetust; ühekordseid sotsiaaltoetusi; puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, v.a. puudega vanema toetus ja hooldajatoetus; riigi tagatisel antud õppelaenu; tööturukoolituses osalemise korral makstavat sõidu- ja majutustoetust.

Kui toetuse taotleja ei oma igakuist regulaarset sissetulekut, võetakse toimetulekutoetuse taotlemisel arvesse tema eelneva kuue kuu keskmine sissetulek.


Üksikvanematele

Üksi lapsi kasvatavad vanemad, kellel on õigus saada teiselt vanemalt lapsele elatisraha, peavad selle kohtu kaudu välja nõudma ning toetuse taotlemisel esitama kohtumääruse. Kui elatist ei ole välja nõutud, kaob õigus toimetulekutoetuse saamiseks.


Eluruum

Toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse alalise eluruumi alalised kulud normpinna ulatuses. Toetuse taotleja peab esitama dokumendi, mis tõestab tema õigust eluruumi kasutada (üürileping, ostuleping, erastamisleping vms).
Iseseisvaks eluruumiks ei loeta toa osa või teise toaga  ühise sissekäiguga seotud tuba, samuti kaudselt köetavat tuba või abiruumi (nt koridori).

Normpinnaks loetakse eluruum, mille tubade arv on võrdne elanike arvuga. Kui tubasid on rohkem kui elanikke, loetakse normpinnaks 18 m² iga elaniku kohta pluss 15 m². Üksi elavatele pensionäridele lubatakse normpinnaks arvestada kuni 51 m².


Eluasemekulud - Volikogu määrus 31.03.2010 nr 1-1/5 "Eluasemekulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuste määramisel"


Tähelepanu: VÕLGNEVUSI  TOIMETULEKUTOETUSEST  EI  KAETA


Toimetulekutoetuse taotlemine

Toimetulekutoetuse saamiseks tuleb igakuiselt enne 20. kuupäeva esitada vormikohane avaldus sotsiaal- ja tervishoiuametisse.

Avaldusele lisada eluasemekulusid tõendavad dokumendid. Kulud ei pea olema tasutud, kuid nõutavad on tasumisele kuuluvad arved.


Vajalikud dokumendid

Esmakordsel pöördumisel tuleb esitada kõigi pereliikmete isikut tõendavad dokumendid ja laste sünnitunnistused;
eluaseme kasutamise leping;
töötutel Töötukassa teatis;
kohtumäärus elatise väljamõistmise kohta.

Toimetulekutoetuse avaldus (Word DOC, 60 KB)