Lauritsapäeva programmi kuulub tänavu MTÜ Laurentsiuse seltsi korraldatav „Lauritsapäeva lood“. Kuidas selline ettevõtmine alguse sai ja mis on selle eesmärk?
Lauritsapäeva lugude jutustamise mõttele tulime seltsis 2023. aastal peale Eduard Ahrensi 220. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi korraldamist Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis. See konverents toimus erandlikult Ahrensi 220. sünnipäeva aegu aprillikuus. Varasemad konverentsid olid toimunud reeglina Kuusalus ja lauritsapäeval. Tallinnas küsiti kohe, et kas selts siis sel aastal lauritsapäeval Kuusalus rohkem midagi ei korraldagi? Kuna nägime inimeste huvi ja kahte konverentsi ühel aastal tõesti ei jaksa teha, otsustasime laritsapäeval korraldada väiksema ürituse, mida nimetasime lauritsapäeva lugude jutustamiseks. Kavandasime selle kodusema ja lihtsama. Kohaks valisime Kunstide Kooli ja ettekanded ei olnud erinevalt konverentside omadest akadeemilised. Meie suureks üllatuseks tuli aga esimesi lauritsapäeva lugusid kuulama nii palju rahvast, et kooli kõige suuremas saalis jäi puudu nii ruumist kui toolidest. Millest sel päeval räägiti, saab lugeda Laurentsiuse Seltsi kodulehe 2023. aasta kalender-arhiivist. 2023. aastal tegime otsuse, et edaspidi hakkame korraldama vaheldumisi ühel aastal Ahrensi konverentse ja teisel aastal jutustama lauritsapäeva lugusid. Nii on ka olnud. 2023. aastal olid mõlemad sündmused, 2024. aastal jutustati teist korda lugusid, 2025. aastal oli XI Eduard Ahrensi konverents ja nüüd on jälle tulemas lugude jutustamine.
Laurentsiuse selts on tegelenud Kuusalu piirkonna kultuuri, ajaloo ja keelepärandi hoidmisega. Miks on oluline neid lugusid tänapäeval edasi rääkida?
Võibolla on kõige olulisem soov hoida rahva ja rahvuse juured tugevad ja elujõulised. Võib ju tunduda, et massikultuur on ka täitsa vahva - hamburgerid, tossud, tiktok ja muu säärane. Aga see kõik tuleb ja läheb ning väsitab. Mis siis saab, kui kogu elu ongi ühest kõrvast sisse, teisest välja? Eesti on ju kihelkondade maa. Meile meeldib vaadata suurtel pidudel eri kihelkondade rahvarõivastes inimesi, mitte üheülbalisi dressides või pusades koore ja tantsurühmi. Üheülbalisust on meie ümber niigi liiga palju. Kasvõi varasemate aastakümnete massarhitektuuri. Laurentsiuse selts soovib oma tegevusega toita Kuusalu kihelkonna juuri - toetada ja hoida au sees siinset kultuuripärandit. Oleme oma kodulehele koondanud juba viieteistkümne aasta jooksul sisu, mis näitab Kuusalu kihelkonna väärtusi, mida iga siinne inimene võiks tunda ja niimoodi suhestada end kodupaigaga. Meil on hea meel, kui meie tegevuse kaudu tuntakse kihelkonda ka mujalgi Eestis. Niimoodi tugevdame kasvõi natukenegi ka meie rahva ja riigi sidusust. Asi, mille üle võiksime siin erilist uhkust tunda, on see, et terve Eesti räägib ja kirjutab täna keeles, mille kujundas 180 aastat tagasi Kuusalu pastoraadis Eduard Ahrens.
Lauritsapäeva lugude jutustamine toimub pastoradis. Mida annab ajalooline keskkond sellele sündmusele juurde?
Kuusalu pastoraat on ajaloolise ja väga hästi säilinud Kuusalu kirikumõisa kõige olulisem hoone kiriku järel. Seal elas ja töötas välja tänase Eesti riigikeele Eduard Ahrens. Seal elas ja töötas Ahrensi järglane pastori ametis, oluliselt eesti kultuuri ja haridusse panustanud Woldemar Friedrich Kentmann. Seal on viibinud soome rahvuseepose “Kalevala” looja Elias Lönnrot. Pastoraadihoone on läbi imbunud ehedast ajaloost, see on tunnetatav ja annab seal korraldatavatele sobilikele üritustele erilise hinguse.
Milliseid lugusid või teemasid tänavune lugude jutustamine külastajani toob? Kas fookuses on rohkem kohalik ajalugu, inimesed, keel või midagi muud?
Tänavu räägivad oma lugusid neli väga huvitavat jutuvestjat. Fookusi on mitu. Ajaloolises hoones heidab pilgu Eesti võimalikku tulevikku riigikontrolör Janar Holm. Kuusaluga seotud inimesed räägivad Kuusaluga (ja mitte ainult) seotud teemadel - Ants Johanson Veljo Tormisest ja Toomas Mäeväli kirikukelladest. Kultuurkapitali elutööpreemia pälvinud elupõline nukumeister Ene Mellov räägib oma pikast karjäärist ja nukkudest, kes nukufilmides paljusid eestlasi noorpõlves saatnud. Ene ütles, et ta tahab rääkida ka headusest. Päeva lõpetab lauritsapäevale iseäranis sobiliku kontserdiga kahest muusikust koosnev ansambel Duo ObSolute - Riivo Kallasmaa (oboe) ja Jaanika Kuusik (sopran).
Kuusalu kihelkonda peetakse üheks Eesti keeleliselt ja kultuuriliselt eriliseks piirkonnaks. Milliseid kohalikke eripärasid tasuks rohkem märgata ja väärtustada?
Kuusalu kihelkond on oma kindlate eripäradega. Meie eripära vundamendiks on siinne loodus, kus leidub põhimõtteliselt kõike alates soodest ja rabadest kuni liivikuteni, tasastest vainudest rannikuastanguni, põlismetsast lagedate alvariteni. Loodus peegeldub hoolikal vaatamisel ja kuulamisel põlisemate kuusalulaste elulaadis ja kõnepruugis. Seda eripärast tasuks kindlasti hoida nagu meie rahvarõivatraditsioonegi. Hindamatu on meie randade elulaad ja pohiranna. Meie kihelkonnast on võrsunud päris palju tervet Eesti elu mõjutanud isikuid - sportlasi, kultuuritegelasi, poliitikuid. Siin saab vaadata kultuuri- ja ajaloopärle. Kindlasti on Kuusalu ülioluline eripära seesama meie lauritsapäeva tähtsustamine. Muuseas, sellele küsimusele saab rohkem vastuseid Laurentsiuse Seltsi poolt peatselt välja antavast Kuusalu kihelkonnaraamatust, kus igal soovijal on võimalik väikese toetussumma abil ennastki jäädvustada.
Kas Lauritsapäeva lood on mõeldud eelkõige kohalikele inimestele, kes tunnevad juba piirkonna ajalugu, või leiab sealt avastamisrõõmu ka inimene, kes Kuusalu pärandit veel hästi ei tunne?
Kohtudes erinevatel üritustel inimestega mujalt, küsitakse nii mõnigi kord, et kas sel aastal Kuusallu ka kutsutakse. Ahrensi konverentsid ja nüüd ka lauritsapäeva lood on teada-tuntud üle Eesti, nende vastu on laialdasem huvi ja siia tahetakse tulla. Laurentsiuse Seltsi üritused on avalikud ja neile on kõik oodatud. Nii konverentside, kui eriti laritsapäeva lugude esinemised on kõik niiöelda üldharivad. Üle mõistuse teadust ja tundmatute sõnade laviini neil ei kasutata. Avastamisrõõmu saavad tunda kõik, sealhulgas ka need, kes Kuusalu pärandi keskel kogu elu on elanud. Eriliselt tahaks soovitada lauritsapäeva lugusid kuulama tulema nooremat rahvast ja neid, kes Kuusalu mail alles lühemat aega elanud-olnud.
Milline roll on teie arvates lugude jutustamisel kogukonna hoidmisel? Kas üks lugu võib aidata inimestel oma kodukohaga tugevamat sidet luua?
Lauritsapäeva lood oma sisuga ja kuulama tulnud rahvas kokku aitavad kindlasti luua ja hoida juba eespool mainitud sidusust. Sidusust nii selle paigaga kui siinsete inimestega. Ka üksainus lugu võib avaldada muljet, mille mõju kestab kauem. Ja mis veel eriti oluline: igaüks saab soovi korral ka ise panustada. Selleks annab võimalust küsimuste ja kommentaaride esitamise aeg ja toidupaus kahe jutustamisevooru vahel, mis on sidemete loomise ja hoidmise eesmärgil päris pikk.
Mida soovite, et inimesed võtaksid endaga kaasa pärast Lauritsapäeva lugude kuulamist?
Soovi tulla 2027. aasta 10. augustil Eduard Ahrensi XII konverentsile.
