KUUSALU MUINSUSKAITSE SELTS
Asutamine, mission ja liikmed
Kuusalu Muinsuskaitse Selts asutati Eesti muinsuskaitseliikumise algusaegadel 28. novembril 1987. Asutamiskoosoleku kohta kirjutas koosolekul osalenud tolleaegne Harju rajooni kultuuriosakonna töötaja Pelle Lall oma artiklis "Kuusalus loodi klubi" ajalehele "Harju Elu" järgmist: "28. novembrist on Harju muinsuskaitseliikumine saanud poole rikkamaks. Senini rajoonis ainsana tegutsenud Keila kodulooringile lisandus nüüd Kuusalu muinsuskaitse klubi. Klubi asutamisese ajaloolisest hetkest tuli osa saama paarkümmend inimest. … Koosoleku lõppedes moodustati klubi vanematekogu, kuhu rahva tahtel valiti S. Valdmaa, E. Kuulbak, K. Rea, E. Rebane, E. Vahermaa."
(Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi loomisest ja algusaegadest on põhjalikumalt kirjutatud S. Valdmaa artiklis Helmut Elstroki poolt koostatud kogumikus "Kõrvemaast Põhjarannani. Kuusalu kihelkonna kirjanduslik-kodulooline antoloogia. Kuusalu,Tallinn, Tapa, 1995. 304 lk.)
Lendurite kivi
Lendurite kivi asukoht ja juurdesõiduskeem. Loe lisaks: EESTI LENDURID LAHINGUTE TULES
Kuusalu Muinsuskaitse Selts tekkis nagu kõikjal Eestis kohalike elanike soovist aidata kaasa Eesti taasiseseisvumisele. Taastamist vajas nii rahva ajalooline mälu kui nõukogude võimu poolt lõhutud ja rikutud või hooletusse jäetud mälestised ja mälestusmärgid. Ajaloo valged laigud vajasid teadmistega täitmist.
Seltsi liikmeteks astus algusaastatel kokku üle kolmekümne inimese - nii Kuusalu kohalikke elanikke kui Kuusalust pärit või lihtsalt Kuusaluga seotud inimesi.
Olulisemat seltsi tegevusest
Kuusalu rahvas on olnud seltsiliikumises kogu aeg üsna vilgas – seda ka nõukogude ajal. Ühed ja samad inimesed on üheaegselt kuulunud mitmetesse seltsidesse. Seetõttu on raske tõmmata vahet ja öelda, et üks või teine ettevõtmine on just KMS oma. Seltsi liikmete tegevus oli esimestel aastatel väga aktiivne. Viidi läbi talgupäevi, millel korrastati Kuusalu kalmistut, Kuusalu kirikuaeda ning ajaloolist Kuusalu vana pastoraati.
Küllalt regulaarselt toimusid algusaastatel seltsi koosolekud, millest mitmed olid temaatilised. Nii tähistas selts koosolekuga Jakob Hurda juubelit, õpiti tundma Kuusalu kandist pärit misjonäri, masai kirjakeele rajaja Leonhard Blumeri lugu jt. Põnevusega vaadati arhiivist laenutatud eestiaegseid kinokroonikaid. Selts on aastate vältel korraldanud ka väljasõite ja ekskursioone, eriti 20. sajandi sõjaajaloo sündmuste paikadesse.
KMS-i eestvõttel ja teiste organisatsioonide või liikumiste osalusel ja toel taasavati 26. novembril 1988 Kuusalu kalmistul restaureerituna Kuusalu Vabadussõja mälestussammas. 10. augustil 1989. a. taasavati Valklas fotode ja mälestuste järgi taastatuna Vabadussõja Valkla piirikivi.
Selts on korduvalt pöördunud inimeste poole üleskutsetega saata seltsile oma mälestusi. Nii pöörduti mõlema mälestussamba taastamise ajal ajalehtede kaudu inimeste poole palvega täiendada oma mälestustega meie kõigi teadmisi nendest mälestusmärkidest, et taastatu saaks võimalikult algse lähedane. 1889. aastal kuulutati välja kodu-uurimuslike mälestuste võistlus, mille võitjaks tunnistati kohalik teenekas kodu-uurija Endel Vahermaa oma Kuusalu ajalugu käsitleva materjali eest. Seltsile inimeste poolt saadetud kirjades on tänaseks talletatud mitmesuguseid huvitavaid kilde Kuusalu kandi minevikust ning inimeste saatustest.
1994. aasta 10. juulil avati KMS eestvõttel taastatud nn "Lendurite kivi" Kõnnu metsades Järvi järve ääres. Kivi on pühendatud 1941. aasta 13. juunil punaväelaste haarangus langenud Eesti sõjaväelenduritele. Alates taasavamisest on igal aastal juulikuus peetud "Lendurite kivi" juures mälestusmiitingut, millel osaleb tänane Eesti lennuväe esindus, omaaegsed sõjaväelendurid ning nende sugulased, kohalik rahvas. "Lendurite kivi" üritusest on saanud Kuusalu valla üks traditsioone, mida vald oma eelarvest ka toetab.
Selts on toetanud omalt poolt teiste organisatsioonide ettevõtmisi. Selliselt on Kuusalu kalmistule ja keskväljakule paigutatud Memento ja Murtud Rukkilille Ühingu poolt mälestusmärgid küüditatutele ning okupatsioonide ohvritele. Selts oli siin nõuga abiks. Samuti on selts püüdnud kaasa aidata Kolga muuseumi heale käekäigule.
Kuusalu Vabadussõja mälestussammas
Seltsi tegevuse kajastamine
Aastate jooksul on seltsi tegevust ajakirjanduses jooksvalt kajastatud. Olulisim väljaanne on Kuusalu kolhoosi ajalehest välja kasvanud ajaleht "Sõnumitooja". Eriti seltsi algusaastatel kajastas KMS tegevust ka "Maaleht". Olulisemad sündmused, eriti aga "Lendurite kivi" mälestusmiitingud on leidnud kajastamist televisioonis ja raadios. "Lendurite kiviga" on seotud välismaal elavad endised sõjaväelendurid ning nende sugulased. Seetõtu on neid mälestusüritusi aga ka seltsi tegevust laiemalt kajastatud Rootsis ilmuvas "Eesti Päevalehes" ja Torontos ilmuvas ülemaailmses Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandjas "Võitleja". Neis ilmunud artiklite autoriks on Rootsis elav Remi Milk.
Seltsi valduses olevaid materjale
1. Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi tegevust kajastavad jooksvad, kuid mitte süstemaatilised materjalid – koosolekute protokollid, kroonika, kirjavahetus asutuste ja eraisikutega.
2. Fotosid seltsi tegevusest ja seltsi poolt korraldatud üritustest.
3. Videofilmid Valkla piirikivi avamistseremooniast, mitme aasta jooksul filmitud "Lendurite kivi" üritustest, seltsi väljasõitudest.
4. Käsikirjalised ajalooalased materjalid:
Gustav Rebane." Kuusalu küla. Kilde minevikust". Tallinn, 1973 – 1983, 1989.
Remi Milk. "Eesti sõjaväelendurid 1940 – 1941. Isiklikke mälestusi sündmuseist, millised eeldasid hilisemaid Eesti Lennuüksuste loomist kodumaa kaitseks". Rootsis, 1998.
"Mõnda Vanaküla, Valgejõe ja Parksi küla ajaloost." Valgejõe, 1989.
5. Muinsuskaitse seltsi liikmete, eriti Ester Rajasalu (Kurg) poolt inimestelt üles kirjutatud mälestused.
Kontakt
Kuusalu Muinsuskaitse Selts on tänulik kõikide ajalooliste materjalide või ka lihtsalt mälestuskildude eest, mis on seotud Kuusalu vallaga. Olete teretulnud neid meile saatma.
Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi esimees
Sulev Valdmaa
555 14332
sulev@jti.ee
Vaata lisaks:
Pildigalerii: