Kuusalu Hariduse Tugikeskus

 
 Vaata ka: Kuusalu Hariduse Tugikeskust tutvustav VOLDIK
Hariduse Tugikeskus on Kuusalu vallavalitsuse allasutus.
Hariduse tugiteenused on tasuta. 
Teenuse osutamise käigus selgitatakse välja lapse õppimise või käitumisega seotud probleemid ning võimalused lapse arengu ja toimetuleku toetamiseks.
Keskuse spetsialistid pakuvad eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist, sotsiaalpedagoogilist nõustamist Kuusalu valla koolieelikutele ja kooliealistele lastele ning õpetajatele ja vanematele, kes puutuvad kokku lapse arengu-, õpi- ja/või käitumisprobleemidega. 
Keskuse töötajate hulka kuulub ka tervishoiutöötaja lasteaedades.
 
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kohaselt on haridus- ja teadusminsteeriumi  eesmärk luua kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus.
 
Eesti hariduskorralduse juhtiv põhimõte on kaasava hariduskorralduse rakendamine. Kaasava haridus all peetakse eelkõige silmas inimese põhiõigust kvaliteetsele haridusele. 
 
Õppekorralduses tähendab kaasava hariduse põhimõtete järgimine seda, et õpilase elukohajärgses haridusasutuses arvestatakse õppurite individuaalsete akadeemiliste ja sotsiaalsete võimete ja vajadustega ning tagatakse vajalike tugisüsteemide kättesaadavus.
 
Teenusele saab registreeruda annika.agu-aasrand@kuusalu.ee
 
Küsimuste korral võtke meiega ühendust:
Aadress:  Kuusalu tee 33, Kuusalu, 74601, Harju maakond
Telefon: 56 461 772
Registrikood: 77000996
 
  • Eripedagoog, kes selgitab välja õppetöös raskustesse sattunud lapse arengu- ja õpioskuste taseme ja annab nõu lapsele jõukohaste õppemeetodite, -materjalide ja keskkonna valikul. Eripedagoog uurib ja arendab lapse tunnetustegevust (taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu), õpioskusi, suulist ja kirjalikku kõnet. Eripedagoogi tegevuse eesmärk on eakaaslastest eristuva õppija arengu toetamine ja suunamine, arvestades õppekava(de) nõuete ja võimalustega. Eripedagoog hindab lapse koolivalmidust.
  • Logopeed, kes hindab lapse kõne- ja suhtlemisoskust ning annab soovitusi lapse kõne arendamiseks ja sobiva suhtluskeskkonna loomiseks. Logopeedi töövaldkonnad on kõne mõistmine, suulise kõne komponendid (hääldamine, grammatika, siduskõne), kirjalik kõne, kõne kasutamine (suhtlemine, tegevuste reguleerimine kõnega), mitteverbaalne suhtlemine. Samuti hindab logopeed lapse koolivalmidust.
  • Psühholoog, kes hindab lapse vaimset võimekust ja arengut ning vaimset tervist mõjutavaid tegureid, kui lapsel on näiteks ärevus, hirmud, meeleoluprobleemid, probleemid suhetes, aitab välja selgitada lapse vajadused ning annab last ümbritsevatele täiskasvanutele nõu sobivate lahenduste ja sekkumiste leidmisel.
  • Sotsiaalpedagoog, kes toetab last ja teda ümbritsevaid täiskasvanuid lapse sotsiaalsete probleemide korral – näiteks erivajaduse või terviseprobleemiga toimetulekul, kiusamise või käitumisprobleemide puhul. Koostöö lapse võrgustikuga tema sotsiaalse kompetentsuse suurendamine ja sotsiaalsete oskuste arendamine, sh  kohanemine haridusasutuses, enesekontrolli arendamine, suhete loomine ja säilitamine. Läbi võrgustikutöö koordineerib sotsiaalpedagoog erinevate pedagoogiliste probleemide ennetust ja lahenduste otsimist. 
  • Tervishoiutöötaja lasteaias, kes tegeleb laste tervise ja seda mõjutavate tegurite jälgimisega ja parendamisega ning informeerib lapse tervisehäiretest vanemaid ja lapse arsti lähtudes sotsiaalministri määrusega kehtestatud laste terviseedendamise nõuetest (Koolieelse lasteasutuse seadus §23 lg1). Nõustab lapsevanemaid ja pedagooge lapse tervisega seotud küsimustes, teeb koostööd last ja teda ümbritsevate täiskasvanutega.
  • Juhtumikorraldaja on tugispetsialist, kes tegeleb õpilaste koolist väljalangevuse ennetustööga ning noortega, kes ei õpi ega tööta. Ta hindab ja toetab last ning peret kui tervikut, eesmärgiga selgitada välja kliendi vajadused ja võimalused, leidmaks parimaid toetavaid lahendusi. Juhtumikorraldaja  jälgib ja hindab teenuste rakendumist ning vajaduse korral teeb sekkumisplaani vajaduspõhiseid muudatusi.