Päästeamet annab teada, et viimaste nädalate miinuskraadid on kasvatanud siseveekogude pinnale tugeva jääkatte ning alates tänasest tohib minna siseveekogude jääle.

Enne jääle minekut tasub tutvuda jääoludega Keskkonnaagentuuri jääkaardilt: https://jaakaart.envir.ee/hetkeseis. Kaart on informatiivne ning igaüks vastutab oma turvalise käitumise eest ise. Jääkattele tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Päästjad kontrollivad jää paksust regulaarselt.

Jääl liikumise meelespea:

• Veendu alati, kas jää kannab ja liigu võimalusel juba eelnevalt käidud kohtades.
• Pragude, lahvanduste ning sildade juures on jää alati nõrk ja ei tarvitse inimest kanda.
• Nõrgem on jää veel kõrkjate, madalike ja allikakohtade juures ning jõe, oja- või kanalisatsiooni suubumiskohas.
• Praksumist kuuldes lahku kohe jäält, see tähendab, et jäässe on tekkinud praod ning see võib murduda.
• Vooluveekogul, nagu jõgi või oja, on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil ja sulab ilmaolude muutudes kiiremini.
• Pimedas jääl liikumisel tuleb arvestada eksimisohuga.
• Lagedal veekogul puhub enamasti tuul, mistõttu peab arvestama külmumisohuga.
• Alkoholi tarbimine sooja saamiseks tekitab petliku soojatunde, kuid ei peata keha jahtumist, vaid hoopis kiirendab seda.

Jääaluse vee temperatuur on vaid paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees suudab täiskasvanu pidada vastu kümmekond minutit, laps veelgi vähem. Jääle minekuga kaasnevatest ohtudest tuleb rääkida ka lastega. Täiskasvanutel tasub meeles pidada, et ohutuse huvides ei tohiks lapsi üksinda jääle lubada ka siis, kui jääolud on head.

Kui märkad hädalist, kelle elu või tervis on ohus või vajad ise abi, helista esimesel võimalusel hädaabinumbril 112.

Foto: Kehra Päästekomando