Kiiu mõis asukoht kaardil

Kiiu mõisa on esmakordselt mainitud 1418. aastal. 18. sajandi lõpus rajati mõisa ühekorruseline kivist härrastemaja. 20. sajandi alguses teostati hoone juugendstiilis ümberehitus. Fassaadile lisati voluutviiluga pealeehitus, ehitati haritorn ning hoone sai väikeste ruutudega aknad. Nõukogude perioodil paiknes endises härrastemajas kolhoosikontor ning praegu asub  Kuusalu vallavalitsus. Mõisahoone on täielikult renoveeritud 2018. aastal.

 

Kiiu torn asukoht kaardil

Linnus rajati oletatavasti 1520. aasta paiku Kiiu mõisaomaniku Fabian von Tiesenhauseni poolt kindlustatud tornelamuks. Kiiu torn vasallilinnusena on Eesti väikseim linnuseehitis. Tornis on neli korrust, väljastpoolt ümbritseb kivimüüri puidust ringrõdu. Müüride paksus jalamil on 1,8 meetrit, torni sisemine läbimõõt küünib 4,3 meetrini. Kitsad aknad olid algselt mõeldud laskeavadeks, ringrõdu aga kaitsekäiguks, mille põrandas olid tõrjeaugud. Torni pääses vaid läbi ühe riivpalgiga suletava sissepääsu. Viimast kaitses omamoodi eeslinnusena praeguseks hävinud majandushoov, mida piiras paekivist müür.

Sõja korral kasutati eluruumina vaid II korrust, kus lisaks kaminale ja danskerile, mis esinevad ka ülejäänud korrustel, on seina ehitatud voodinišš. Ülejäänud korrused on puht kaitseotstarbelised, millest annavad tunnistust ka 11 erineva kujuga laskeava. Esimese ja teise korruse vahelaed on võlvitud. Kolmanda ja neljanda korruse vahel on talalaed. Ühelt korruselt teisele pääseb müüritreppi mööda. Kiiu tornlinnuse muudab aga Baltimaades erandlikuks III korrust ümbritsev taladele toetuv kaitsekäik ehk urdaaž.

Linnus purustati Liivi sõja ajal ning restaureeriti kunstiajaloolase Villem Raami juhtimisel 1974. aastal

Kolga mõis asukoht kaardil

1230. aastast kuulus Kolga mõis tsistertslaste ordule.1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le.

Kolga mõis sai oma praeguse väliskuju 1820. aastatel, mil eelmine hoone ehitati põhjalikult ümber stiilseks klassitsistlikuks paleeks. 17. sajandi lõpust 2014. aasta suveni kuulus mõis ühele Stenbockide aadlisuguvõsale.

 

Muuksi linnamägi

 

Juminda miinilahingu mälestusmärk asukoht kaardil

 

Turje kelder asukoht kaardil