Eestis levib lindude gripp. Lindude gripp on Eestis aktiivselt levimas. Sel aastal on tuvastatud lindude grippi 26 metslinnul erinevates Eesti otstes, näiteks hiireviudel Võrus ja Saaremaal, luikedel Kihnus ja Harjumaal (Tallinna ja selle ümbruse rannad). Tallinnas tuvastati veel ka lindude gripp kanakullil ja sinikael-pardil. Seega võib öelda, et lindude gripp on levinud mets- ja veelindudel peaaegu üle kogu Eesti. Samuti on kodulindudel olnud taudipuhang Hiiumaal.

Kui Sul on kasvõi üks kana, siis ole hea ja mõtle läbi oma linnu haigestumisriskid ning registreeri linnud PRIA registris. Niimoodi saame edastada Sulle vajalikku infot ning kui linnud peaksid haigestuma lindude grippi, siis ei jää sa hüvitisest ilma.

Kodulinnupidaja peab hoolega jälgima oma lindude tervist, võtma kasutusele kõik ettevaatusabinõud ning registreerima oma kodulinnud PRIA registris.

Lindude gripp on salakaval haigus, mille puhul veelindudel ei pruugi üldse haigustunnuseid esineda. Siiski võib üldiselt öelda, et lindude gripi puhul muutuvad linnud loiuks. Nad ei häälitse, on uimased ja isutud. Nende hari, lokuti ja jäsemed muutuvad sinakaks ning pea võib olla turses. Linnud ei mune enam ning nende kõht võib olla lahti. Linnud hakkavad surema. Hanedel ja partidel võib lindude gripp kulgeda ilma haigustunnusteta või võivad neil olla närvinähud, näiteks pea kaldu hoidmine, ringliikumine.

Kodulinnud nakatuvad lindude grippi kas otsese või kaudse kokkupuute vahendusel nakatunud lindudega või viirusega saastunud sööda või esemete vahendusel. Veelindudel jääb haigus sageli märkamata, kuna nendel ei pruugi haiguse kliiniline pilt välja kujuneda, kuid neilt võib nakkus edasi kanduda teistele kodulindudele. Määrava tähtsusega on kõikvõimalikul viisil vältida kodulindude kokkupuudet mets- või veelindudega ja ka näiteks nende väljaheidetega, samuti sööta oma linde viisil, mis välistab sööda saastumist ja ei meelita kohale kutsumata külalisi.

Seetõttu on oluline metslindudega kontakti vältimiseks hoida kodulinde siseruumides. Lisaks on oluline tõhustada linnupidamise kohtades ka teisi viiruse levikut tõkestavaid meetmeid, näiteks lindlasse sisenemisel riiete ja jalanõude vahetamine. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangul on lindude väljas pidamise piiramine kõige tõhusam viis lindude gripi leviku piiramiseks. Siinkohal on oluline meelde tuletada, et alates 09.02.2026 kehtivad lindude gripi tõkestamiseks üle-eestilised lindude väljas pidamise piirangud. Seega on kohustus kodulinnud hoida siseruumides.

Mida tähendab lindude väljas pidamise keeld?

• Kodulinde ja teisi piiratud alal peetavaid linde ei tohi välitingimustes pidada alates 09.02.2026.
• Erandina võivad pardid ja haned väljas käia juhul kui neid peetakse teistest lindudest eraldi. Väljas käivatel lindudel ei tohi olla kokkupuudet teiste samas majapidamises olevate kodulindudega, nt kanadega ja kalkunitega. Väldi kodulindude kontakti mets- ja veelindudega,  kasutades lindude pidamisel välitingimustes aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, katusealust söötmis- ja jootmiskohta.
• Looduses vabalt elavaid linde (nt luik, kajakas), kes mingil põhjusel vajavad abi, ei ole lubatud tuua kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde.

Küsimused ja vastused väljas pidamise keelu kohta on leitavad siit.

Mida saab teha kodulinnupidaja oma lindude kaitseks?

• kõik linnupidajad, ka need kellel on ainult üks põllumajanduslind, on kohustatud registreerima enda linnupidamise koha PRIA põllumajandusloomade registris;
• pea linde sisetingimustes. Juhul kui  see ei ole võimalik, välista lindude kontakt vee- ja metslindudega,  kasutades lindude pidamisel välitingimustes aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, katusealust söötmis- ja jootmiskohta;
• ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
• enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud;
• juhul kui märkad lindude haigestumist või ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti;
• välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:

Lind tuleb jätta puutumatult leitud kohta. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada ning viia nakkuse kodulindude sekka.

Teavita hukkununa leitud veelindudest (haned, luiged), röövlindudest või hulganisti surnud metslindudest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.

Põllumajandus- ja Toiduamet võtab teavituse vastu ning seejärel suunab teate edasi heakorra eest vastutavale asutusele - kohalikule omavalitsusele. Vajadusel võtab Põllumajandus- ja Toiduamet lindude gripi uurimiseks ka proovid. 

Kui leiad haige mets- või veelinnu:

• Helista riigiinfo telefonile 1247, kust antakse edasised juhised.
• Ära puuduta lindu ega vii teda endaga kaasa, sest nii võid viiruse levikut suurendada.

Lind tuleb jätta leitud kohta. Haigestunud lindu ei tohi puudutada ega kuhugi viia, sest see võib suurendada viiruse levikut. Kindlasti ei tohi ohtu seada enda elu ja tervist püüdes abitus seisundis linnuni jõuda raskesti ligipääsetavates kohtades, näiteks jääl.

Lindude gripp võib ohustada ka imetajaid, mistõttu tuleb oma loomi kaitsta.

Lindude gripp võib üle kanduda inimestele ja teistele imetajatele. Maailma erinevates paikades on täheldatud üksikjuhtudel viiruse üleminekut imetajatele, peamiselt karnivooridele (rebane, saarmas, kaslased jt) ning mereimetajatele (hülged, delfiinid, pringel jt). Enamasti on olnud sellistel juhtudel nakatumise põhjuseks looma otsene kontakt nakatunud linnuga. Eestis tuvastati eelmisel aastal lindude gripp rebasel. Lindude grippi on diagnoositud ka koduimetajatel, näiteks kassidel ja koertel Poolas ja Itaalias ning lammastel Norras ja Ühendkuningriigis.

Inimeste nakatumise juhtumeid Euroopa Liidus seni kinnitatud ei ole. Selleks, et kaitsta end ja oma lemmiklooma, tasub kasutada ettevaatusabinõusid:

• haigeid, näiteks närvinähtudega ja surnud linde, loomi ning nende väljaheiteid mitte puutuda;
• vältimatul puutumisel tuleb kasutada isikukaitsevahendeid nagu ühekordsed kindad, kaitseriietus ja mask;
• vältida lemmikloomale lindudelt pärineva toore liha või rupsi söötmist.

Piirkondades, kus on kinnitust leidnud lindude gripi viiruse ulatuslik levik metslindudel või on tekkinud tõenäoliselt lindude gripi viirusega nakatunud loomadel suremus, tuleb vältida kokkupuudet surnud või haigete loomadega ja pidada koer rihmas ja hoida kass siseruumides.

Lindude gripp on väga nakkav, ägedalt kulgev nii uluk- kui ka kodulindude viirushaigus. Kõrge patogeensusega lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, kuna põhjustab lindude massilist haigestumist ja suurt suremust ning seeläbi ulatuslikku majanduslikku kahju. Haigusele puudub ravi. Kui gripp jõuab lindlasse, siis tuleb paraku kõik linnud nakkuse edasise leviku tõkestamiseks hukata.

Loe lisaks linnugripp.ee