Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) alustas augustist veerežiimi taastamistöid Harjumaal asuvates Kõnnu Suursoos ja Punsu soos. Mõlema ala eesmärk on taastada looduslik veerežiim, et parandada soode ja nendega seotud elupaikade seisundit. Populaarne laudtee ja vaatetorn jäävad matkajatele avatuks.

 

Taastamistööd hõlmavad kuivenduskraavide sulgemist ning pinnaspaisude rajamist, et pidurdada vee äravool ja tõsta veetaset pinnases. Kraavid täidetakse kohapealse materjaliga – turba ja mineraalse pinnasega – ning tööde käigus kasutatakse väikese erisurvega tehnikat. Taastamistöö tagajärjel hakkab ajapikku taastuma sootaimestik, suureneb linnurikkus ning paraneb kogu ökosüsteemi toimimine.

Tööde positiivne mõju ulatub kaugemalegi. Nii Kõnnu Suursoo kui Punsu soo paiknevad Pudisoo jõe valgalal ehk alal, kust jõgi saab oma vee. Pudisoo on eriline, sest seal elab Eesti ainus säilinud ebapärlikarbi populatsioon. Tegemist on pikaealise ja keskkonnatingimuste suhtes nõudliku liigiga, kelle ellujäämine sõltub otseselt jõe stabiilsest vee- ja setterežiimist.

 

Sood toimivad looduslike veehoidlate ja -puhastajatena – nad filtreerivad ja koguvad endasse sademevett ning vabastavad seda järk-järgult, sealhulgas suvisel madalveeperioodil. Kuivenduskraavidega kantakse jõgedesse liigset setet ja toitaineid, mis võivad halvendada tundlike liikide elutingimusi. Sulgedes Pudisoo jõe valgala soodes kuivenduskraave, aidatakse otseselt säilitada ka jões elavate liikide, sealhulgas ebapärlikarbi, elupaiku. 

 

Kõigile matkasõpradele on heaks uudiseks see, et Kõnnu Suursoo laudtee ja vaatetorn jäävad tööde ajal avatuks. Külastajatelt palutakse vaid ettevaatlikkust ja töötajate juhiste järgimist, kuna ala kasutatakse ka töömasinate liikumiseks. 

 

Taastamistööde projektid on läbinud avalikustamise ning saanud kooskõlastused Keskkonna-, Transpordi- ning Maa- ja Ruumiametilt, samuti Kuusalu vallalt. Erakinnistutega külgnevaid või sealt vett ärajuhtivaid kraave ei suleta ja eramaadele mõju ei ole. Samuti ei tekitata kahju riigi tulundusmetsale.

 

Tööd viiakse ellu Soome, Rootsi ja Eesti ühisprojekt LIFE Revives (Ebapärlikarbi populatsioonide ja elupaikade taaselustamine, 2021-2027) raames, mis tegeleb vooluveekogude elupaikade, valgalade ja puhvertsoonide taastamisega.