Laste hoolekanne

Lastekaitseseaduse § 27 ja § 31 kohaselt on igal inimesel, kellel on teave abivajavast või hädaohus olevast lapsest, kohustus sellest teatada.

Hädaohus oleva lapse puhul vajab kaitset tema elu ja tervis. Hädaoht lapse elule ja tervisele võib tuleneda nii teda ümbritsevast keskkonnast, teiste inimeste ja tema lähedaste tegevusest kui ka lapse enda käitumisest. Hädaohu korral on vaja koheselt sekkuda, et ära hoida ohtu lapse elule või lõpetada ohtlik olukord. 

Hädaohus olevast lapsest teata hädaabinumbril 112 ja lastekaitse spetsialistile.

Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes ning laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. Abivajavaks võib olla laps, kes vajab abi, aga olukord ei ole koheselt ohtlik tema elule või tervisele.

Abivajavast lapsest teata Kuusalu valla lastekaitsespetsialistile.

Nii hädaohus kui abivajavast lapsest võib teatada ka ööpäevaringne lasteabitelefonile 116 111 (välismaalt helistades +372 600 4434) või www.lasteabi.ee dialoogiboksist ´´Vestle´´

Laste vastu suunatud vägivalla juhtumite kohta saab esitada süüteoteate Politsei- ja Piirivalveametile .

 

Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal või last kasvataval isikul.

 

Lastekaitsespetsialisti peamised tööülesanded:

  • Sotsiaalnõustamine: info jagamine sotsiaalteenistuse kaudu osutatavate sotsiaaltoetuste ja -teenuste kohta; kodanike suunamine asjakohaste ametiasutuste/ spetsialistide poole.
  • Juhtumitöö: kohene reageerimine hädaohus oleva lapse teatele; vajadusel lapse paigutamine turvalistesse tingimustesse; abivajava lapse (sh alaealise õigusrikkuja) kohta saabunud teadetele reageerimine, abivajaduse hindamine, sekkumiste planeerimine, lapse huvi väljaselgitamine, lapsevanemate nõustamine, vajalikele sotsiaalteenustele suunamine, kodukülastuste läbiviimine lapse heaolu jälgimiseks, juhtumiplaani koostamine. 
  • Kohtutöö: eestkosteasutusena avalduste esitamine kohtule vanemliku hoolitsuseta laste elu korraldamiseks ning arvamuste andmine kohtule alaealist puudutavates asjades.
  • Asendushoolduse korraldamine vanemliku hoolitsuseta lastele: alaealise huvidele enim vastava asendushoolduse vormi (hoolduspere, perekodu, asenduskodu) kohaldamine ja teenusele korraldamine; kui alaealise eestkostjaks on määratud Kuusalu Vallavalitsus, siis valla esindajana eestkostja ülesannete täitmine ja lapse heaolu jälgimine.

 

Hoolekandespetsialisti peamised tööülesanded:

  • Sotsiaalnõustamine: info jagamine sotsiaalteenistuse kaudu osutatavate sotsiaaltoetuste ja -teenuste kohta; kodanike suunamine asjakohaste ametiasutuste/ spetsialistide poole.
  • Juhtumitöö: erivajadustega laste abivajaduse hindamine, sekkumiste planeerimine,  lapsevanemate nõustamine, vajalikele sotsiaalteenustele suunamine, kodukülastuste läbiviimine lapse heaolu jälgimiseks, juhtumiplaani koostamine. 
  • Töö puudega laste ja nende peredega: hooldajatoetuse määramine vanematele, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu; tugiisiku-, lapsehoiuteenuse korraldamine puudega lapse perele.
  • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele suunamine: alla 18-aastased lapsed, kelle kohalik omavalitsus on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja andnud hinnangu tema suunamise vajaduse kohta. Abivajavaks tunnistatud lapsel ei pea olema tuvastatud puuet.

 

Lapse kojujätmisest

Kas oled olukorras, kus pead tööle minema, aga pole kindel, kas võid oma lapse üksinda koju jätta?

Iga laps on erinev ja seetõttu ei ole seaduses kirjas, kui vana laps võib üksinda koju jääda. Koolieelikute üksi koju jätmist tuleks vältida, samuti nende jätmist terveks päevaks kodus oleva koolilapse hoolde.

Lapse ajutiselt üksinda koju jätmise otsustab lapsevanem, lähtudes lapse parimatest huvidest. Last üksinda koju jättes hinda lapse küpsust, kaalu võimalikke turvariske ja küsi endalt:

  • Kas laps teab, kuidas ohutult käituda?
  • Kas laps vastutab oma käitumise eest?
  • Kas laps saab hakkama eneseteenindamisega?
  • Kas laps teab, mis on tervisele kasulik või kahjulik?

Kui mõni nendest vastustest oli „Ei", tasuks lapse üksinda koju jätmisega veel oodata. Oluline on, et lapse heaolu ja turvalisus on tagatud! Kui jätad lapse vanemate õdede-vendade hoida, ole kindel, et kõigi laste vajadused on rahuldatud ja nad tunnevad end selles olukorras hästi ja turvaliselt.

 

Elatisabi

Elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei täida lapse ees ülalpidamiskohustust. Elatisabi jaguneb kohtumenetlusaegseks ja täitemenetlusaegseks elatisabiks.

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kes pöördub kohtusse, et nõuda lapsele elatist. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse kuni 150 päeva ning 100 eurot kuus lapse kohta.

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele elatist väljamõistva kohtulahendi alusel. Alaealisele lapsele makstav elatisabi kantakse üle lapse vanema või seadusliku esindaja arvelduskontole. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetluse ajal. Elatisabi makstakse lapsele kuni 100 eurot kuus.

Info a kontaktid:

 

(Ruum 116)

Kristiina-Raivi Vilepaju

615 0504

5305 2804

kristiina-raivi.vilepaju@kuusalu.ee

E 8.30-12.00
ja K 13.00-18.00

 

(Ruum 116)

Helle Soots

606 6380

5906 9983

helle.soots@kuusalu.ee

E 8.30-12.00
ja K 13.00-18.00