Laste hoolekanne

Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle käitumine ohustab tema enda ja teiste isikute heaolu. Lastekaitseseadus näeb ette, et iga inimene, kes märkab abivajavat last, peab teatama kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111.

Hädaohus olev laps on laps, kelle elu või tervis on ohus, või laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste elu või tervist. Igaühe kohustus on hädaohus olevast lapsest teavitada numbril 112.

Lapse õiguste ja heaolu tagamisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:

  • igal lapsel on sünnipärane õigus elule, ellujäämisele ja arengule;
  • igal lapsel on õigus võrdsele kohtlemisele ilma igasuguse diskrimineerimiseta;
  • kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid;
  • igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid.

 

Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal või last kasvataval isikul.

 

Lastekaitsespetsialisti peamised tööülesanded:

  • Sotsiaalnõustamine: info jagamine sotsiaalteenistuse kaudu osutatavate sotsiaaltoetuste ja -teenuste kohta; kodanike suunamine asjakohaste ametiasutuste/ spetsialistide poole.
  • Juhtumitöö: kohene reageerimine hädaohus oleva lapse teatele; vajadusel lapse paigutamine turvalistesse tingimustesse; abivajava lapse (sh alaealise õigusrikkuja) kohta saabunud teadetele reageerimine, abivajaduse hindamine, sekkumiste planeerimine, lapse huvi väljaselgitamine, lapsevanemate nõustamine, vajalikele sotsiaalteenustele suunamine, kodukülastuste läbiviimine lapse heaolu jälgimiseks, juhtumiplaani koostamine. 
  • Kohtutöö: eestkosteasutusena avalduste esitamine kohtule vanemliku hoolitsuseta laste elu korraldamiseks ning arvamuste andmine kohtule alaealist puudutavates asjades.
  • Asendushoolduse korraldamine vanemliku hoolitsuseta lastele: alaealise huvidele enim vastava asendushoolduse vormi (hoolduspere, perekodu, asenduskodu) kohaldamine ja teenusele korraldamine; kui alaealise eestkostjaks on määratud Kuusalu Vallavalitsus, siis valla esindajana eestkostja ülesannete täitmine ja lapse heaolu jälgimine.

 

Hoolekandespetsialisti peamised tööülesanded:

  • Sotsiaalnõustamine: info jagamine sotsiaalteenistuse kaudu osutatavate sotsiaaltoetuste ja -teenuste kohta; kodanike suunamine asjakohaste ametiasutuste/ spetsialistide poole.
  • Juhtumitöö: erivajadustega laste abivajaduse hindamine, sekkumiste planeerimine,  lapsevanemate nõustamine, vajalikele sotsiaalteenustele suunamine, kodukülastuste läbiviimine lapse heaolu jälgimiseks, juhtumiplaani koostamine. 
  • Töö puudega laste ja nende peredega: hooldajatoetuse määramine vanematele, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu; tugiisiku-, lapsehoiuteenuse korraldamine puudega lapse perele.
  • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele suunamine: alla 18-aastased lapsed, kelle kohalik omavalitsus on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja andnud hinnangu tema suunamise vajaduse kohta. Abivajavaks tunnistatud lapsel ei pea olema tuvastatud puuet.

 

Lapse kojujätmisest

Kas oled olukorras, kus pead tööle minema, aga pole kindel, kas võid oma lapse üksinda koju jätta?

Iga laps on erinev ja seetõttu ei ole seaduses kirjas, kui vana laps võib üksinda koju jääda. Koolieelikute üksi koju jätmist tuleks vältida, samuti nende jätmist terveks päevaks kodus oleva koolilapse hoolde.

Lapse ajutiselt üksinda koju jätmise otsustab lapsevanem, lähtudes lapse parimatest huvidest. Last üksinda koju jättes hinda lapse küpsust, kaalu võimalikke turvariske ja küsi endalt:

  • Kas laps teab, kuidas ohutult käituda?
  • Kas laps vastutab oma käitumise eest?
  • Kas laps saab hakkama eneseteenindamisega?
  • Kas laps teab, mis on tervisele kasulik või kahjulik?

Kui mõni nendest vastustest oli „Ei", tasuks lapse üksinda koju jätmisega veel oodata. Oluline on, et lapse heaolu ja turvalisus on tagatud! Kui jätad lapse vanemate õdede-vendade hoida, ole kindel, et kõigi laste vajadused on rahuldatud ja nad tunnevad end selles olukorras hästi ja turvaliselt.

 

Elatisabi

Elatisabi makstakse lapsele, kelle vanem ei täida lapse ees ülalpidamiskohustust. Elatisabi jaguneb kohtumenetlusaegseks ja täitemenetlusaegseks elatisabiks.

Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kes pöördub kohtusse, et nõuda lapsele elatist. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse kuni 150 päeva ning 100 eurot kuus lapse kohta.

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele elatist väljamõistva kohtulahendi alusel. Alaealisele lapsele makstav elatisabi kantakse üle lapse vanema või seadusliku esindaja arvelduskontole. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetluse ajal. Elatisabi makstakse lapsele kuni 100 eurot kuus.